Kraniosünostoos on huule- ja suulaelõhe kõrval üks sagedamini esinevaid pea- ja näo väärarenguid. Kraniosünostoosiks nimetakse ühe või mitme koljuluu õmbluse enneaegset luustumist, mis võib areneda nii enne kui ka pärast sündi.
See anomaalia võib põhjustada kolju ebanormaalset kuju või selle aeglasemat arengut, sõltudes kolju kokkuluustunud õmblusest. Häiritud luukasvust tingitud ebanormaalne koljukuju, mida ei ole korrigeeritud, võib põhjustada intrakraniaalse rõhu (IKR) tõusu ning näo- ja ajukolju asümmeetria. IKRi kõrgenemine on peamine tüsistus, mis seondub kraniosünostoosiga, ning IKR võib olla kõrgenenud isegi siis, kui kliinilised sümptomid puuduvad.
Kraniosünostoose esineb umbes 1:800 elussündinutel aastas. Enneaegselt sündinud lastel on suurem tõenäosus kraniosünostoosi arenguks. Kõige sagedamini esineb ainult ühe õmbluse luustumist, mitme õmbluse sünostoosid on tavaliselt seotud geneetilist päritolu sündroomidega.
On oluline diagnoosida kraniosünostoos võimalikult varajases staadiumis, et vältida ajukahjustuse ning kolju- ja näoluude püsiva deformatsiooni väljakujunemist.
Kraniosünostooside ravi Eestis
2011 aastal moodustati Regionaalhaiglas kraniosünostoosi raviks interdistsiplinaarne ravimeeskond, kuhu kuuluvad nii Regionaalhaigla kui ka Lastehaigla eri valdkondade spetsialistid. Kõik kraniosünostoosi diagnoosiga patsiendid Eestis on meie keskuses ravitud. Aastas tehakse selles valdkonnas umbes 15 operatsiooni. Töökorraldus on sujuvalt korraldatud kahe haigla vahel – Tallinna Lastehaiglas viiakse läbi operatsioonid ja jälgimine viiakse läbi ambulatoorselt Regionaalhaigla polikliinikus. Kraniosünostooside ravi korraldamise eest vastutab Eestis dr Heleia Nestal Zibo.
Kuidas toimida, kui kahtlustate lapsel kraniosünostoosi?
Kraniosünostoosi kahtluse korral peaks kõigepealt pöörduma spetsialiseerunud arsti dr Heleia Nestal Zibo konsultatsioonile Regionaalhaiglasse, et täpsustada diagnoos ja koostada raviplaan.
Konsultatsioonile registreerudes tuleks mainida kraniosünostoosi kahtlust.